Jump to 0 top | 1 navigation | 2 content | 3 extra information (sidebar) | 4 footer | 5 toolbar


Content

Hetk tulevikust

Jalutan koos Temaga keskpäeval täiesti tundmatuseni muutunud Ruhnu saarel, maastik meenutab pigem Muhu avarusi. Kõnnime mööda teed, mis teeb ringi ümber saare ja on ümbritsetud üksteisest küllaltki eemal asetsevate uute kortermajadega. Otsime elukohta. Jõuame ilusa helekollase L-kujulise nelja korrusega maja juurde, mis hakkab mulle kohe alguses meeldima. Sellel on lillekastid sepistatud piirdega rõdudel, selline lõunamaine stiil. Mõtlen, et maja nurgas oleks väga lahe elada, umbes teisel või kolmandal korrusel. Jalutame veel ringi ja õhtul pimedas jõuame sama maja juurde tagasi. Seekord uurime elamu tagumist külge, kuhu viib kitsas asfalttee, teisel pool on hõre männimets. Maja alumisel korrusel paistab läbi akende ujulakompleks mullivannide ja aurusaunadega. Üleval on katuseterrassid. Siseneme trepikotta ja läheme teisele korrusele nurgakorterit vaatama. See on tõeliselt lahe! Kujundatud kollase ja teiste soojade toonidega, materjaliks valdavalt puit. Lisaks kõigele on korteri mitmetasandiline ja heledast puidust redelitega. Tahan!

Hiljem, kui oleme end sisse seadnud, vaatan kaardilt, et maja asub saare lõunaosas ja lennuväljale lähemal. Järgmisel hetkel istungi lennukis, seletan midagi kiiresti mobiiliga... ja ärkan. 

  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • 0 ratings

Suvi ja tuulelohed

Eile:

Kihutame vanas autos mööda väikseid Kuressaare tänavaid kuskil Vana-Roomassaare kandis. Hästi põnev on. Õhk on suvine ja soe.. Ja meil on koos hea olla.

Kuskil Tuulte-Roosi kandis on taevas tuuline ja hall. Lennutame oma punast tuulelohet, naudime tühjust ja vaikust.

 

Täna:

Olen kooli sööklas, ootan kedagi.. pidime putru keetma, sest koolisöök on rõve. Mingid naljakad piklikud kringlid on meie laua peal paberi sees.

Edasi läheb tegevus kuskil hämaras tribüünidega saalis, mille põrand on kaetud tumerohelise pehme materjaliga. Veedan Temaga mõne romantilise hetke ja edasi tormame läbi tohutute ruumide rägastiku garderoobi poole ja astume suurest uksest õue. Meie ees on Firenze kirjud tänavad ja ootamatult puhas õhk. Tormame läbi vihma tänava lõppu, kus asub kirik. Sisse astudes on vaade imeline.. Läbi käikude jõuame järgmise tänavani, kus tunnen ära tuttava platsi ja ukse, mille kohal on kolmnurkne viil. Sisestan koodi ning astume sisse. Maja paistab tühi olevat, aga teiselt korruselt hõikab keegi. Läheme vaatama, see on Eva. Tal on tumepruunid lühikesed juuksed ja lopsakad huuled. Räägime elust ja asjadest.. 

 

  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • 0 ratings

Rhonat otsides

Maabume hommikuhämaruses tundmatul maal, millegipärast meenub Holland. Pärast väikest jalutuskäiku jõuame esimeste elamuteni - täiesti tavaline paari kõrgema künkaga maastik, tegemist on tulevikuarhitektuuriga. Siseneme ühte "mätasmajja" ja vaatepilt on tõeliselt kummaline. Kogu ruum on uuristatud käikudeks ja ovaalseteks pesadeks mitmel korrusel. Tillukesi ruume eraldavad avad on samuti ümarad, seinad on ebatasased ja lubjatud välimusega, millele hämar soe valgus annab virsikukarva tooni. Mööblit ma ei märka, aga on selge, et iga ruum kuulub kindlale inimesele ja need on läbikäidavad, moodustades niimoodi terve käikude süsteemi. Kõige rohkem sarnaneb see ehitis vist sipelgapesale. Võiks arvata, et elamu on ebameeldiv, aga üldse mitte.. on kuidagi väga soe ja kodune tunne.
Minuga koos on veel mingid kaks nooremat inimest, keda ma üldse ei mäleta ja mingil hetkel kaovad nad täiesti ära. Otsime ühte Rhona-nimelist tütarlast ning meid juhatatakse järgmise mätasmajani ja öeldakse, et teisele korrusele on vaja minna. Kui olen kohale jõudnud, näen valget redelit ning ronin üles. Teise korruse tuba paistab juba ja kohe minu ees on kastvoodi, kus üks tumedapäine noormees raamatu lugemise katkestab ja mulle tervituseks naeratab. Ta kutsub mind oma tuppa, mis näeb juba täiesti tavalise elamise moodi välja. Igal pool on raamatud ja muu pudi-padi, aga silmnähtavalt mingist vanast ajast, võib-olla tema lapsepõlvest. Vestleme elulistel teemadel ja ühel hetkel istume õues, mätasmaja kõrval asuva puu oksal. Selle maja ümbruses on üldse palju vanu ja suuri puid, kuigi üldiselt on maastik suhteliselt lage. Mere värskust on tunda ja hommikusinises taevas säravad üksikud heledamad tähed. Kuskil eemal on tuulegeneraator, mis teeb naljakaid liigutusi ja pärast kukub üldse mätta peale, aga midagi ei juhtu. Läheme tagasi tema tuppa, mis asub ühtäkki täiesti tavalise, pisut itaaliapärase kahekordse kivimaja teisel korrusel. Kõik on hele. Avara toa kõrval on kolmnurkse kujuga vannituba ja ülemise korruse galerii. Vasakult, otse toa kõrvalt läheb trepp alla, paremale jääb avar köök ja otse ees on välisuks. Läheme õue.. Rhonast ja kahest saatjast ei tea ma siiamaani midagi.
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • 0 ratings
Pages: 1 (1 - 3 / 3)