Jump to 0 top | 1 navigation | 2 content | 3 extra information (sidebar) | 4 footer | 5 toolbar


Content

Päev unenäomullis

Kõik oli ilus. Olime koos, rääkisime igasugustest asjadest, joonistasime, vaatasime minu sketše roosatriibulisest plokist, kaisutasime.. kuni mulle tuli pähe, et see ei saa reaalsus olla, kuna ei ole nädalavahetus. Ärkasin selle peale üles ja tahtsin tagasi. Kogu ülejäänud päev möödus suhteliselt nukras unenäomullis..

Igastahes, üks tuttav kirjeldas, kuidas ta tavaliselt ärkab (reaalselt või siis unes) loogikavigade peale üles. Olen nüüd ise ka neid rohkem märkama hakanud. Mõnikord ärkan päriselt, mõnikord läheb uni edasi, aga koos enda mõtetega. Päris hea nipp iseenesest ja vaja on ainult seda teadmist, et ärgatakse ebareaalsuste tõttu. Umbes sama hea, et sina-vormis kõne kuulamine ei häiri, kuni ei pane tähele ega tea, et see paneb teise inimese ebamugavust tundma.

  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • 0 ratings

Viimase nädala kirjud ööd

Püüan jälle põhjalikumalt mediteerimisega tegeleda ja loomulikult kajastub see unenägudes. Nimelt on viimase nädala ööd olnud väga-väga kirjud, mäletan igast ööst midagi, aga sageli ähmaselt. Sellegipoolest kirjutan mõned fragmendid siia üles.

20.novembril nägin unes lisaks Jaapani tüdrukule veel midagi endise ratsabaasi Vesta teemalist. Nimelt toimus seal endiselt tegevus, aga kõik oli väga muutunud. Ei olnud korda, tall oli räpane, mäletan veel ühte tohutult suure peaga inetut hobust. Mind saatis pidevalt noor sälg Wiking, kes üritas kelmikalt näksida-lutsutada. Aed oli rohtukasvanud ja olid tekkinud mingid uued läbikäigukohad. Mingil ajal oli tegevus hoopis teises kohas, väga-väga tillukeses tallis, kus olid suured hobused, kes trügisid ja mürgeldasid.

Järgneval ööl, nägin unes üüratult suurt arhitektuurimaastikku. Tegemist oli mingi suurlinnaga, kus inimene ei olnud suuruse poolest mitte keegi. Kuskilt bussipeatusest pidime üle tee minema, kuid ülekäiguraja kohale oli ehitatud hoopis pikliku kujuga kaubamaja, niimoodi Corbusier' stiilis postidele. Ruumi kokkuhoid ja kaubandusnipp missugune! See meenutas lihtsalt poodidega silda. Kui seal jäi silma väga muutunud stiiliga PTA boks, muutus mu unenägu teadlikult. Nimelt hakkasin poes otsima neid asju, mida mul tegelikult vaja on. Kui unenäomina jäi mingit asja vaatama, siis reaalne mina hüüdis talle, mida otsida, justkui oleks kiire. Muide, seal oli ka meesteosakond. Riietest veel nii palju, et seal olid mingid haiged mustad lakitud nahast kott-saapad. Nagu oleks mingid nutsud ümber jala tõmmatud, aga need olid kuldse paelaga pealt kaunistatud. Unenägu muutus pärisunest, mida ma ei mäleta, teadlikuks uneks ja sealt edasi ärkvel olekus unelemiseks.

Tänane unenägu leidis aset mingisuguse kooli keldrikorruse sööklas, mis meenutas natuke rohkem mingit pubi või sellist. Millegipärast arutlesin kellegagi selle üle, mis on kõige tõhusam nipp kaalust alla võtmisel - alustada enda mõtlemisest. Minu ümber kogunes tõeliselt peenikesi keppjalgadega põhikoolitibisid, kes olid teemast huvitatud ja nende seas olin ma popp :D Järsku läks kõik väga kiireks ja segaseks, oli mingi perekondade vahetuse teema, keegi Risto ja tema ema Lilith.. 

Muide, päris kindlasti tulevad unenäod siis, kui mediteerida ja õigel ajal magama minna, enne seda veel reikit teha. Ideaalne padi on ka kindlasti abiks. 

  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • 0 ratings

Märksõnadega viimastest unenägudest

Nagu hK juba kirjutas, on hommikuid, kus ärgates tead, et nägid unes midagi eriti sürri, aga konkreetset lugu kokku panna ei oska ja üksikud pildid kustuvad iga sekundiga. Viimasel ajal on mul neid päris tihti ja see teeb meeletult kurvaks. Olen tähele pannud, et mõnikord tulen unenäost tasapisi reaalsusesse ja siis juba hakkan konkreetselt mõtlema. Peaks kohe unenäo peale mõtlema, aga see üleminek on nii sujuv, et ei tule selle peale. Tavaliselt kipuvad siis need lucid unenäod ka tulema, aga just selles unepoolses reaalsuses, millest midagi ei mäleta. Võib-olla aitab selle vastu äratuskell, aga siis vist ei ole eriti lootust lucid dream'e näha.

Kirjutan siis viimasest kahest unenäost lihtsalt märksõnad.

Paar päeva tagasi: vana kollane veneaegne kivimaja kuskil põllul, tantsimine, Daimi dražeekommid, ilus roheline ja pisut müstiline vana aed ja Tema.

Tänane: must isane kassipoeg valge ninaga, kelle pesa oli kuskil kuuris, ta ema ja õde viidi minema; mingid inimesed - kõik naised, erinevas vanuses ja pole neid kordagi kuskil kohanud; saun, mille kasutamiseks pidi ilgelt kaua ootama kuskil klassiruumi moodi kohas koos nende inimestega. Muide, see on üks selliseid, kus kurb tunne kassipoja pärast on ikka veel alles, aga lugu selle taga ei mäleta.

  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • No ratings
  • 0 ratings
Pages: 1 (1 - 3 / 3)