Jump to 0 top | 1 navigation | 2 content | 3 extra information (sidebar) | 4 footer | 5 toolbar
Hiilisin õhtuhämaruses mööda uduseid soid. Isa oli juures ja õpetas, kuidas ja kuhu astuda. Jõudsime tee äärde, kus varjusime autode eest. Siis läksime edasi mööda kuivemat rada, mis oli täis roostetanud rauda. Lõpuks jõudsime mingi suure põlluni, kus asus lagunenud heinaküün ja eemal pisike maja. Pidin kassi püüdma seal.. aga ei õnnestunud.
Teises unenäos olin tema kaisus. Ta ütles, et armastab mind.. ja lubas, et ei tee enam kunagi midagi sellist. Kurb..
Astun bussi ja mulle söödetakse sisse mingeid tablette, mis pidid hädavajalikud olema. Istun akna all ja vaatan tähti. Mulle meenub, et Madise tähtkuju üks täht on sama, mis minul (ärge otsige loogikat) ja kutsun ta enda juurde, et rääkida. Lobiseme suvalistest asjadest. Keegi tuleb ja annab mulle mingit vedelikku, sest ma räägin liiga valjusti, kusjuures ise ma seda ei taju. See on lavendlivedelik.
Vahepeal olen kuhugi jõudnud.. Suveöö on soe ja taevas tähti täis, umbes nagu Muhus. Istun majatrepil Tema kaisus. Räägime juttu ja grillime vahukommitaolisest materjalist moodustisi. Vaatame tähti ja armastame..
Ta näitab mulle kaardi pealt, kus ta maja asub. Plaanil on kujutatud ühtlaselt kruntideks jaotatud maalappe ja nendevahelisi teid.. aga see ei ole linn, sest tegemist on eramajadega, mis asuvad üksteisest suhteliselt kaugel. Kaart ise on reljeefne, nii et rohelist ala katsudes on tõesti tunda muru tekstuuri.. ja hall ala tundub sõrmede all kui asfalt.Kõik oli ilus. Olime koos, rääkisime igasugustest asjadest, joonistasime, vaatasime minu sketše roosatriibulisest plokist, kaisutasime.. kuni mulle tuli pähe, et see ei saa reaalsus olla, kuna ei ole nädalavahetus. Ärkasin selle peale üles ja tahtsin tagasi. Kogu ülejäänud päev möödus suhteliselt nukras unenäomullis..
Igastahes, üks tuttav kirjeldas, kuidas ta tavaliselt ärkab (reaalselt või siis unes) loogikavigade peale üles. Olen nüüd ise ka neid rohkem märkama hakanud. Mõnikord ärkan päriselt, mõnikord läheb uni edasi, aga koos enda mõtetega. Päris hea nipp iseenesest ja vaja on ainult seda teadmist, et ärgatakse ebareaalsuste tõttu. Umbes sama hea, et sina-vormis kõne kuulamine ei häiri, kuni ei pane tähele ega tea, et see paneb teise inimese ebamugavust tundma.
Mais tu es pur et tu viens d'une étoile...
joan has'nt any friends yet
» show all (0)
